Jornada kolaborativu hodi alkansa Timor-Leste nian adezaun nu’udar membru OMK.
Timor-Leste alkansa ona pasu importante depois ofisialmente asina pakote adezaun ba Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK) iha loron 26 fevereiru 2024, durante Konferênsia Ministerial OMK nian ba dala 13 iha Abu Dhabi, UEA. Atinzimentu nee importante tebes ba komérsiu internasional no kresimentu ekonómia Timor-Leste nian, ne’ebé bele alkansa liuhusi esforsu dedikadu grupu traballu tékniku Governu Timor-Leste nian adezaun ba OMK.

Decio Ribeiro Sarmento, Diretor Promosaun Exportasaun TradeInvest Timor-Leste
Décio Ribeiro Sarmento, Diretor Promosaun Exportasaun TradeInvest Timor-Leste (TITL) no Joanita Da Costa Jong, Diretora Nasional Pekuária no Veterinária husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas (MAPPF) nu’udar membru integrante husi grupu traballu. Hamutuk ho sira nia grupu traballu, sira serbisu lahatene kolen hodi prepara dokumentu no lejislasaun nesesariu sira konaba Timor-Leste nian adezaun ba OMK.
Envolvimentu Diretor Décio iha jornada Timor-Leste nian ba OMK hahu’u iha tinan 2017, depois Timor-Leste sai membru observador iha tinan 2016. Nia fahe ninia hanoin, “ Ami simu dokumentu ho naran ‘Memorandu Rejime Komérsiu Externu – MRKE. Iha períodu ne’e kedas, ami serbisu bazeia ba dokumentu ne’e hodi fornese informasaun no resposta detalladu sira
konaba regras investimentu, situasaun ekonómia no mos atividade komersiu Timor-Leste nian.” MRKE mak dokumentu vital konaba envolvimentu Timor-Leste nian ba OMK.
Diretora Joanita involve iha grupu traballu tékniku nian iha tinan 2020. Nia afirma konaba importánsia reuniaun grupu traballu nível altu nian wainhira país membru 164 sira halo revizaun ba lejislasaun no dokumentu fiskais Timor-Leste nian. Nia subliña mos konaba importánsia reprezentasaun MAPPF nian iha negosiasaun sira hodi asegura komérsiu ho kualidade altu no seguru. “Ita tama iha merkadu livre no ita tenke garanti katak produtu sira ne’ebé tama no sai husi ita nia nasaun tenke seguru no tuir padraun internasional nian.”
Durante tinan hitu halao negosiasaun, Timor-Leste envolve iha negosiasaun multilateral, bilateral no plurilateral, konklui ona reuniaun grupu traballu nível altu nian hamutuk dala hitu no asina mos akordu bilateral konaba asesu merkadu nian ho estadu membru sira husi pais sanulu inklui nasaun viziñu prinsipais hanesan Austrália no Indonézia.

The PROSIVU program’s technical advisory team, Maria da Silva, Leoneto De Jesus, Jorginha Martins and Renato da Costa

The PROSIVU program’s technical advisory team, Maria da Silva, Leoneto De Jesus, Jorginha Martins and Renato da Costa
Asesoria tékniku ne’ebé fornese husi Australia nia programa PROSIVU tulun tebes esforsu Diretór Decio no Direitora Joanita durante prosesu adezaun ba OMK.
Diretor nain-rua nee rekoñese papel importante husi ekipa PROSIVU ne’ebé dadaun ne’e serbisu iha Gabinete Ministru Koordenador ba Asuntu Ekonómiku (MCAE), hanesan ekonomista Maria da Silva no Leonito de Jesus,espesialista legal nian Jorginha Martins, no espesialista komunikasaun nian Renato da Costa, ne’ebé halo esforsu hodi kordena entre ministériu no ajénsia sira.
PROSIVU, nu’udar programa ne’ebé finansiadu husi Austrália, ho nia objetivu hodi apoia meta dezenvolvimentu sosial Timor-Leste nian liuhusi reforsa dezenvolvimentu ekonómiku no mellora prestasaun serbisu públiku nian. Ida nee sei kontribui signifikante ba Timor-Leste nia progresu iha integrasaun komersiu rejional no internasional hodi apoia adezaun Timor-Leste ba OMK no ASEAN.

